Võrdne värbamine

Ülikooli astuvate noorte eurooplaste arv on viimastel aastakümnetel suurenenud. Paljudes riikides nähti ülikooli loomuliku sammuna pärast gümnaasiumi lõpetamist ja noortel oli peale otse tööle suundumise vähe alternatiive. Viimasel ajal on suundumused küll muutunud ning populaarsust on võitmas kutseharidus ja -õpe ja praktika, kuid paljud ettevõtted ja organisatsioonid ootavad oma võimalikelt töötajatelt endiselt ülikoolikraadi.

Teatud tööstusharudes, näiteks teadus- ja meditsiinisektoris, on elukutsele esitatavad nõuded sellised, et ülikoolidiplom on äärmiselt oluline. Kuidas on aga lood nende sektoritega, kus seda nii väga vaja ei ole? Kas võib juhtuda, et täiuslikku kandidaati ei värvata lihtsalt põhjusel, et ta otsustas töötada ja mitte õppida?

Jah, see võib tõepoolest nii olla.

Kogemused elust

Ülikooli mitte astunutel on sama palju pakkuda kui ülikooli lõpetanutel, lihtsalt erineval moel. Neil ei pruugi küll olla ülikoolis õpetatavaid teadmisi ja tipptasemel meetodeid, kuid neil on palju tõenäolisemalt vastav töökogemus – võimalik et aastatepikkune – ja need elust saadud kogemused on ettevõtte edendamisel hindamatud. Tööstusharu, klientide, menetluste ja lähenemisviiside tundmine vormivad mitmekülgse töötaja, kellel on teadmisi, mida ülikoolilõpetajal ei pruugi olla.

Sotsiaalsed oskused

Suhtlemine, meeskonnatöö, probleemide lahendamine, läbirääkimine – töötamine ei tähenda üksnes praktilisi teadmisi. Ülikoolielu kindlasti puudutab efektiivse suhtlemise ja meeskonnas töötamise aspekte, kuid need sotsiaalsed oskused arenevad tavaliselt töökogemusega. Noored töötajad õpivad võtma vastutust, töötama pingelises olukorras ja tulema toime tähtaegadega olukordades, mida ülikoolis tõenäoliselt ette ei tule.

Töökoha tundmine

Asumine esimesele ülikoolijärgsele töökohale võib mõjuda šokeerivalt. Täiesti uus ei ole üksnes keskkond, vaid tööelu nõuab erinevat lähenemist kui ülikoolielu. Võib minna aega, enne kui õpitakse vastavalt käituma ja kohanema töötamisega koos kolleegidega, kellel kõigil on oma lähenemised ja kombed.

Töökogemusega noortel on ülikooli lõpetanutega võrreldes arvatavasti kergem üleminek, sest töökeskkond on neile juba tuttav. Nad saavad panustada ka ettevõttesse kohe tänu oma eelnevatele oskustele ega vaja koolitust viisil, nagu seda võivad vajada ülikooli lõpetanud.

Võrdne lähtepositsioon

Loomulikult ei soovi me öelda, et ettevõtted ei tohiks kunagi värvata ülikooli lõpetanuid – kraadiomanikel on siiski palju pakkuda ja ülikoolis saadakse väärtuslikke õppetunde. Kaaludes kõiki valikuid – sealhulgas töökogemusega noori – võrdsetel alustel, saavad ettevõtted ja organisatsioonid parima mõlemast maailmast ja leiavad täiusliku kandidaadi.

Suurepärased töötajad vajavad suurepärast töökeskkonda, mistõttu kutsume teid tutvuma meie artikliga Viis soovitust, kuidas elavdada töökohta .

Lisateave:

Euroopa tööhõivepäevad

Drop’pin@EURES

EURESe nõustajad

Töö- ja elamistingimused EURESe riikides

EURESe töökohtade andmebaas

EURESe teenused tööandjatele

EURESe ürituste kalender

Eelseisvad veebiüritused

EURES Facebookis

EURES Twitteris