Töökoha suundumused muutuvad: kuidas üleminek rohe- ja digimajandusele mõjutab Euroopa tööhõivet

Töökohad Euroopas muutuvad lähiaastatel kiiresti, sest ELi eesmärk on kiiresti vähendada CO₂-heidet, liikudes samal ajal digimajanduse poole. ELi eesmärk on, et CO₂ heitkogused 2030. aastal on 55% väiksemad kui 1990. aastal. Selle saavutamisel oleks Euroopa esimene kliimaneutraalne maailmajagu, on märkinud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, – suureneva nõudlusega uute kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade järele arenevas rohetööstuses, samas on sellistes sektorites nagu nafta, gaas ja põllumajandus tööjõud väiksem.

Samal ajal toimub ka kolmas, demograafiline üleminek. Vananevat tööjõudu ei asenda noored töötajad sama kiiresti, sest nad õpivad nüüd kauem, märgitakse Cedefopi (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus) 2023. aasta aruandes „Oskuste muutumine: tee 2035. aastani“. Sel põhjusel on oluline suurendada keskmise kvalifikatsiooniga töötajate, eelkõige naiste osalemist vabade töökohtade täitmisel.

„Euroopa on pöördepunktis,“ märgivad Cedefopi tegevdirektor Jürgen Siebel ning kutsehariduse ja oskuste osakonna juhataja Antonio Ranieri oskuste muutumise aruandes. „Arenev kliimakriis, digirevolutsioon, geopoliitilised pinged ja elukalliduskriis on põhjalikult raputanud riikide, majandussektorite ja kogukondade majanduslikku ja sotsiaalset struktuuri.“ Nad lisavad: „Kuigi tulevasi muutusi on üha raskem ette näha, on üha ilmsem, et poliitika rakendamise valikud, mida teeme sel kümnendil, määravad, milliseks kujuneb tulevik.“

Siebel ja Ranieri järgi on tööjõu ja oskuste puudus eelkõige sellistes sektorites nagu ehitus, hooldus ja IT, samuti on puudus kvaliteetsetest töökohtadest, mis pakuvad nii inimväärseid töötingimusi kui ka võimalusi kasutada oskusi. Samas on nende sõnul seni vähe kasutatud ümberõppevõimalusi, kuigi selle „potentsiaal on tohutu“.

Üleminek rohemajandusele

Digitaalsete ja keskkonnahoidlike töökohtade strateegiate laiendamine peaks tähendama tööstuse, sealhulgas taastuvenergia ja tootmise kasvu, sest toodete, näiteks pooljuhtide, haruldaste muldmetallide ja meditsiinitarvete tootmine liigub kasutuskohale lähemale, nagu pakutakse oskuste muutumise aruandes.

Aruande kohaselt on oluline koolitus, et aidata töötajaid kahanevates sektorites ja piirkondades, et parendada oskusi rohepöördeks. Kõrge kvalifikatsiooniga töötajad, näiteks teadus- ja arendustegevuse teadlased, kes loovad keskkonnahoidlikke lahendusi, vajavad neid rakendavate tehnikute toetust.

Digioskused

Kestlikumat majandust toetavad kõrgtehnoloogilised töökohad. Cedefop prognoosib IKT-spetsialistide rollide tugevat kasvu kuni 2035. aastani, kuigi eeldab, et digitaalne tööhõive mõneti väheneb rohkema automaatika tõttu. Eeldatakse, et värbamine on keerukas kahel põhjusel: esiteks on raske täiendkoolitada keskmise ja madala kvalifikatsiooniga ametikohtadel töötajaid, kellelt nõutakse nüüd rohkem digioskusi, ja teiseks ei ole piisavalt noori, kellel oleks kõige kõrgema kvalifikatsiooniga ametikohtadel nõutavat kvalifikatsiooni.

Pikaajalised lahendused

• Pikaajaline kava, mis ühendab hariduse ja koolituse tööturupoliitikaga, mis investeerib digioskustesse ning loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna oskustesse ning edendab kutseharidust ja -koolitust.
• Kohalike ja riiklike tööandjate ja poliitikakujundajate kaasamine ja võimestamine seoses digi- ja rohepöördega.
• Tulevikuoskuste vajaduste prognoosimine ja praeguste oskuste puuduse mõistmine.

Lisateave tööhõive suuna kohta ELis on Cedefopi aruandes „Oskuste muutumine: tee 2035. aastani“.

Seotud lingid

Oskuste muutumine: tee 2035. aastani

Euroopa roheline kokkulepe

Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe tööstuskava

Lisateave

Euroopa tööhõivepäevad

EURESe nõustajad

Elamine ja töötamine EURESe riikides

EURESe töökohtade andmebaas

EURESe teenused tööandjatele

EURESe ürituste kalender

Eelseisvad veebiüritused

EURES Facebookis

EURES X-is

EURES LinkedInis

EURES Instagramis