Põhisisu juurde
EURES (EURopean Employment Services)
Artikkel2. Mai 2018Euroopa Tööjõuamet, Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat3 min lugemist

Tänapäeva ettevõtetes nõutavad olulisemad IKT-oskused

Uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) kasutuselevõtt hoogustab üha enam Euroopa konkurentsivõimet, innovatsiooni ja töökohtade loomist.Milliseid IKT-oskusi praegu kõige rohkem vajatakse ja mis valdkonnas?

The top ICT skills in demand by companies today
Shutterstock

Pidevalt arenevas keskkonnas tuleb ettevõtetel ja riigiasutustel üha enam investeerida kõrgetasemelistesse digitehnoloogiatesse, nagu mobiilside, pilvandmetöötlus, suurandmete analüütika ja nutiseadmed. Nõudlus digitehnoloogia spetsialistide järele on viimasel kümnendil suurenenud 4% aastas, on märgitud Euroopa Komisjoni dokumendis.

Viimastel aastatel on ELi poliitikas hakatud IKT-oskustele rohkem tähelepanu pöörama, eriti IKT-spetsialistide tööhõivele. Hiljuti uuendatud digitaalse ühtse turu strateegias rõhutatakse vajadust Euroopa tööturgudel stabiilsust edendava ja ELi konkurentsipositsiooni parandava poliitika järele. Seetõttu on IKT-spetsialistide tööhõive seire äärmiselt tähtis, nagu on osutatud Eurostati artiklis. Näiteks on pilvandmetöötlusel potentsiaali luua aastaks 2020 umbes 2,5 miljonit töökohta, nagu on märgitud Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi jaoks tehtud uuringus. Pilvandmetöötlus hõlmab andmete ja programmide hoidmist internetis, selle asemel et hoida neid oma kõvakettal või kohalikus mäluseadmes.

Eurostati andmete kohaselt töötas 2015. aastal IKT-spetsialistidena umbes 8 miljonit inimest, mis moodustas 3,5% kogu ELi tööhõivest. Viimastel aastatel on IKT-spetsialistide arv ja osakaal koguhõives pidevalt suurenenud. Euroopa digitaalarengu aruandest 2017 nähtus, et ajavahemikul 2005–2015 kasvas IKT valdkonna töökohtade osakaal kogu tööhõives 35%.

Kogu ELis näevad ettevõtted aga vaeva, et leida õigeid IKT-spetsialiste. Eelnimetatud digitaalarengu aruandes ennustas komisjon, et IKT-spetsialistide nõudluse ja pakkumise vaheline lõhe, mis aastal 2005 oli 373 000, kasvab 2020. aastaks 500 000-ni. See erinevus on digitaaloskuste lõhe algpõhjus.

IKT-oskuste nappuse vähendamine

2016. aastal käivitas komisjon Euroopa uute oskuste tegevuskava raames algatuse „Digioskuste ja töökohtade koalitsioon“, et tagada õige koolituse, oskuste ja toetuse kättesaadavus ELi elanikele. See koalitsioon toetab haridus- ja tööhõiveasutuste ning valdkondlike sidusrühmade koostööd eesmärgiga parandada nii IKT valdkonna spetsialistide kui ka laiema elanikkonna digitaaloskusi.

Samuti toetab koalitsioon komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi praktikaalgatust „Digitaalne praktikavõimalus“. Veebilehel Drop'pin@EURES leiduva algatuse eesmärk on tugevdada digitaaloskusi ning pakkuda aastatel 2018–2020 kuni 6000 õppurile ja koolilõpetajale piiriüleseid praktikakohti.

Millised on kõige enam nõutud uued IKT-oskused?

Euroopas IKT sektorit esindava ühenduse DIGITALEUROPE dokumendi kohaselt hõlmavad need järgmisi valdkondi:

  • digitaalne turvalisus
  • ettevõtlusvõrgustikud
  • suurandmete analüütika
  • asjade internet
  • mobiilside tehnoloogiad
  • pilvandmetöötlus
  • ärimuutuste juhtimine
  • InMemory andmebaas
  • integreeritud tooteteenused
  • nutivõrkude tehnoloogiad või uudsed liidesed

Aruandes „The Harvey Nash/KPMG CIO Survey 2017“ leiti, et suurandmed/analüütika, ettevõtlusanalüüs ja ettevõtte arhitektuur on kõige rohkem nõutavad IKT-oskused. Aruandes on märgitud, et 2017. aastal oli kõige kiiremini kasvava nõudlusega tehnoloogiaoskus ettevõtte arhitektuur, kuid suurandmed/analüütika oli enim nõutud oskus (42%, võrreldes eelneva aastaga 8% rohkem).

Suurima IKT-töötajate arvuga riigid Euroopas

Euroopa 2017. aasta digitaalarengu aruande kohaselt kasvas IKT-spetsialistide tööhõive kõikides ELi liikmesriikides 2005–2015 oluliselt. Kõige suurem oli kasv Saksamaal, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja Itaalias. Samas aruandes on märgitud, et 2015. aastal olid kõige suurema IKT-spetsialistide osakaaluga kogu tööhõivest Soome (6,5%), Rootsi (6,1%), Madalmaad ja Ühendkuningriik (mõlemad 5%).

Ühendkuningriigis töötab kõige rohkem IKT-spetsialiste (2015. aastal 1,54 miljonit), Saksamaa on aga viimase kümnendi jooksul oma IKT-töötajate arvu peaaegu kahekordistanud (1,47 miljonit).

 

Seotud lingid

DIGITALEUROPE ja Euroopa Komisjoni oskuste strateegia 2016

Digitaalse ühtse turu strateegia

Eurostati artikkel

Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi jaoks tehtud uuring

Eurostati andmed

Euroopa digitaalarengu aruanne 2017

Euroopa uute oskuste tegevuskava

DIGITALEUROPE’i dokument

The Harvey Nash/KPMG CIO Survey 2017

 

Lisateave

EURESe töötajad

Töö- ja elamistingimused EURESe riikides

EURESe töökohtade andmebaas

EURESe teenused tööandjatele

EURESe ürituste kalender

Eelseisvad veebiüritused

EURES Facebookis

EURES Twitteris

EURES LinkedInis

Teemad
  • Ettevõtlus
  • Välised sidusrühmad
  • Nõuanded ja soovitused
  • Tööturuuudised/liikumisuudised
  • Uudised/aruanded/statistika
  • Värbamistrendid
  • Noorus
Seotud jaotis(ed)
Sektor
  • Accomodation and food service activities
  • Activities of extraterritorial organisations and bodies
  • Activities of households as employers, undifferentiated goods- and services
  • Administrative and support service activities
  • Agriculture, forestry and fishing
  • Arts, entertainment and recreation
  • Construction
  • Education
  • Electricity, gas, steam and air conditioning supply
  • Financial and insurance activities
  • Human health and social work activities
  • Information and communication
  • Manufacturing
  • Mining and quarrying
  • Other service activities
  • Professional, scientific and technical activities
  • Public administration and defence; compulsory social security
  • Real estate activities
  • Transportation and storage
  • Water supply, sewerage, waste management and remediation activities
  • Wholesale and retail trade; repair of motor vehicles and motorcycles

Vastutusest loobumine

Artiklite eesmärk on anda EURESe portaali kasutajatele teavet aktuaalsete teemade ja suundumuste kohta ning ergutada arutelu ja arutelu. Nende sisu ei pruugi kajastada Euroopa Tööameti (ELA) ega Euroopa Komisjoni seisukohta. Lisaks ei toeta EURES ja ELA ülalnimetatud kolmandate isikute veebisaite.